Harilik seebilill Saponaria officinalis
 |
Seebilill on Eestis tavaline taim, kuid pole pärismaine liik (on kohalikku loodusesse naturaliseerunud). On levinud oma algsetest kasvukohtadest teede äärtesse, kalmistute ümbrusesse, jäänud püsima mahajäetud taluaedadesse. Kasvukoha suhtes pole erilisi nõudmisi, levib meelsasti inimmõjuga jäätmaadele. Suurte kogumikena kasvades tõrjub kasvukohal välja teisi liike. Nelgiliste sugukonnast, mitmeaastane rohttaim. Lihtne püstine vars, ülaosas haruneb. Kõrgus 30 kuni 80 cm. Süstjad karedaservalised lihtlehed on enamasti rootsuta, 3 kaarja rooga, paiknevad varrel vastakuti. Õied asetsevad varre tipul tihedates kännasjates õisikutes. Roosakad-valged õied on kuni 3,5 cm läbimõõduga, enamasti 5 kroonlehega. Õitseb juulist septembrini. Õied lõhnavad, eriti õhtul. Seebilill on oma nime saanud sellest, et tema lehti hõõrudes hakkab taimemahl vahutama. On kasutatud seepärast seebi aseainena villase riide pesemisel. Rohusööjad teda mürgiste saponiinide tõttu ei söö. Kasvatatakse ilutaimena, on aretatud ka täidisõielisi sorte. Ravimtaimena on seebilill kaotanud tähtsuse.