Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris
 |  | |
Juurmised lehed kodarikus. Alustab õitsemist juba mai algul. |
Hiirekõrv on Eestis tavaline taim. Kasvab teede ääres, põlluservades, mahajäetud aladel, eelistab hõredamat taimestikku. Ristõieliste sugukonnast, üheaastane. Vars püstine, lihtne, tihti harunenud. Kõrgus 5 kuni 50 cm. Juurmised lehed võivad olla mitut moodi lõhestunud või terved, leheserv sopihambuline, moodustavad kodariku. Varrelehed rootsutud, istuvad, nooljad. Õied neljatised, valged, koondunud kobarasse. Õitseb maist oktoobrini. Kõder kolmnurkne, meenutab hiire kõrva, sellest ka taime nimi. Taim on hästi produktiivse seemnesaagiga (2000 kuni 40 000 seemet taimelt), idanemisvõime säilib kuus aastat. See teeb temast põllul tülika umbrohu. Ravimtaimeks korjatakse koos juurega, mis taime kuivades ära lõigatakse. Seemneid kasutatakse sinepi asemel. Kevadised noored lehed sobivad salatitesse. Hiirekõrv on küülikute lemmik, kuid muutub suve lõpul mürgiseks, eriti lammastele. Tugeva toime tõttu tuleb enne ravimiks kasutamist konsulteerida arstiga ja järgida ettekirjutusi.