Vesiroos Nymphaea
 |
Perekond vesiroosi mõlemat Eestis looduslikult levivat liiki, valget vesiroosi ja väikest vesiroosi, leidub hajusalt peamiselt seisvates mageveekogudes. Vesiroosiliste sugukonnast, mitmeaastased. Vesiroosid võivad kasvada 50 kuni 100 (160) cm sügavusel vees. Suured ovaalsed lehed sügavalt lõhestunud, leheroodude külgharud ühinevad omavahel kaarjate silmustena. Leheroots on lapik või kolmekandiline. Vesiroosil on veepinna peal ujulehed, ujuvuse parandamiseks on need varustatud õhukambritega. Valged õied on samuti ujuvad ja väljast kaetud nelja rohelise tupplehega. Õitsevad juunist augustini. Õied ja lehed on väiksel vesiroosil natuke väiksemad kui valgel ja vili, kupar, on lapikum. Samuti on emakasuue väiksel tumekollane ja valgel hele. Paremaks määramiseks tuleb appi võtta taimemääraja ja vaadata emakasuudmete ning tolmukate kuju. Liigid ristuvad omavahel ja annavad hübriide, mis teeb nad raskesti eristatavaks. Paljunevad seemnetega ja veekogu põhja kinnitunud mitmesentimeetrise risoomi abil. Risoomi abil on vesiroose toodud ka tiike ja teisi väiksemaid veekogusid kaunistama.