Harilik maajalg Glechoma hederacea
 |  | |
Suvel lehtedega varred roomavad. |
Eestis tavaline taim, kuid puudub peaaegu Hiiumaal. Kasvab asulate ümbruses, võsastikes, jäätmaadel ja aedades, kus muutub rammusal mullal tülikaks umbrohuks. Huulõieliste sugukonnast, mitmeaastane taim. Varred on arvukate juurduvate võsunditega, kevadel hoiduvad nad püsti, suvel roomavad ja võivad olla 10 kuni 60 cm pikad. Lehed neerjad, hõredalt karvased, jämetäkilise servaga lihtlehed. Lehtedel vürtsikas lõhn ja maitse, hõõrudes muutub see ebameeldivaks lõhnaks. Õied lillakassinised, koondunud 2–6 kaupa männasesse ülemiste lehtede kaenlasse. Õitsema hakkab vara – mai algul, lõpetab hilja suve lõpul, augustis. Kevadine hea meetaim. Vähesel määral on mürgine, hobustele võib suures koguses ohtlik olla.