Harilik nurmenukk Primula veris
 |  |
Eestis hästituntud taim, talle on antud meie taimedest ka kõige rohkem nimesid – üle kahesaja. Sagedamini esineb Lääne- ja Põhja-Eestis lubjarikastel aladel. Lõuna- ja Ida-Eestis võib pärineda kultuurist metsistunud taimedest. Kasvab niitudel, kuivades võsastikes, kadastikes, hõredates metsades, hoonete ümbruses. Tugeva narmasjuurestikuga mitmeaastane taim, nurmenukuliste sugukonnast. Lehed piklikud, voldilised või kurrulised, kaetud mõlemalt küljelt pehmete karvadega, pealt tumedamad kui altpoolt. Lehelaba muutub pikkamööda leherootsuks. Nähtavat vart ei ole, lehtede keskel kerkib 7 kuni 30 cm pikune õieraag, mille otsas sarikõisik. Õisik hoidub ühele poole. Õied on puhkedes veidi aega püsti, hiljem longus, värvuselt kuldkollased, õietupp rohekaskollane. Õitseb maist juunini. Harilik nurmenukk võib segi minna kõrge priimulaga, sest nad õitsevad samal ajal. Priimulat kasvatatakse kultuuris ja ta võib sealt metsistuda. Teda leidub aedades ja parkides. Priimula hoiab õisi rohkem püsti kui longu ning lehelaba ja roots on selgesti eristatavad.