Kilpjalg Pteridium aquilinum
 |
Tavaline taim Eestis. Kasvab kuivades leht- ja okasmetsades ning metsaservadel, raiesmikel, teeservadel, võsastikes. Kilpjalaliste sugukond, mitmeaastane. Kõrgus 20-st kuni 150 cm-ni, keskmiselt 1 meeter. Suured lehed väljuvad risoomilt üksikult ja sobivas kasvukohas on neid massiliselt. Lehelaba kolmnurkjas, kaheli- või kolmelisulgjas, hoidub enam-vähem rõhtsalt, pealt tume- alt heleroheline. Leheroots kollakas, tugev ja renjas, laba pikkune või pikem, kergesti murduv. Erinevalt enamikest sõnajalgadest ei ole kilpjala eoskuhjad varjul lehe alumisel pinnal, vaid lehe servade all. Eoseid moodustab juulist septembrini. Risoom pikk, harunev, veidi lapik, must, kummalgi küljel pruuni viltja liistakuga. Levib hästi vegetatiivselt. Kilpjalg on mürgine nii inimesele kui kariloomadele.