Viirpuu Crataegus

Kultiveeritavaid viirpuid on üle 30 liigi.

Kultiveeritavaid viirpuid on üle 30 liigi.

Eestis arvatakse looduslikult kasvavat 4–6 liiki viirpuid, kõige levinum neist on harilik viirpuu, mida leidub paiguti Loode- ja Lääne-Eestis, teisi liike leidub harva. Kultuuris kasvatatakse aga üle 30 liigi. Viirpuu eelistab kasvada lubjarikastel niitudel, põõsastikes ja puisniitudel. Roosõieliste sugukonnast, kõrgpõõsad või madalad puud, mille kõrgus algab 1,5 meetrist ja lõppeb 7 meetriga. Kui on vaja erinevaid viirpuuliike täpselt määrata, siis on mõistlik pöörduda erialaspetsialisti poole. Viirpuude ühiseks tunnuseks võib lugeda seda, et nende lehed paiknevad võrsetel vahelduvalt ning need on enamasti hõlmised. Lisaks esinevad viirpuudel leherootsu juures võrsel pisikesed abilehed. Kõikidel liikidel on kuni 2 cm pikkused astlad. Õitsema hakkavad mais-juunis. Õied on valged ja paiknevad kännastes. Suuri pihlaka vilju meenutavad viljad valmivad septembris. Viljad on kaetud paksu puitunud kestaga. Maitselt kergelt hapukad või hoopis maitsetud, kuivad ja jahukad. Viirpuid kasvatatakse palju haljastuses, ta talub kärpimist ja on sellepärast hinnatud hekitaim.