Harilik vesikanep Eupatorium cannabinum
 |
Tavaline taim Eestis. Kasvab veekogude kallastel ja kaldavõsas, niisketel niitudel, lammi- ja lodumetsades ning on levinud ka niiskemates salumetsades, metsaservadel. Eelistab varjulist toitainerikast kasvukohta, kus kasvab suurte kogumikena. Korvõieliste sugukonnast, mitmeaastane. Püstine tugev vars on lõpuosas harunenud, peenevaoline. Kõrgus 30 kuni 110 cm. Varrelehed on sõrmjad, jagunenud 3–5 süstjaks saagjaservaliseks hõlmaks, pealt pehmekarvased ja alt veidi näärmelised (meenutavad kujult kanepilehte). Ülemised varrelehed on tihti terved ja terveservalised. Putkõied on määrdunud-punased kuni roosad, kuid harva leidub ka valkjaid. Putkõied koondunud väikesesse lühiraolisesse korvõisikusse, enamasti 5 õit. Korvõisikud on omakorda koondunud suurtesse kännasjatesse liitõisikutesse, mille läbimõõt on 6–9 cm. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja. Aedadesse on aretatud erinevaid sorte. Vesikanepi varrest on tehtud jämedat kiudu.