Hall lepp Alnus incana
 |  |
Hall lepp on Eestis tavaline puu, saartel kohtab teda harvem. Kasvab lehtmetsades, niitudel, rannikul, võsastikes, kraavide kallastel, hoonete ümbruses jm, sagedasti tiheda lepikuna. Kuulub kaseliste sugukonda ja on lühiealine. Sageli mitmetüveline, kõrgub kuni 20 meetrini. Koor hall ja sile, vanemas eas harvade lõhedega. Lehed alati teravatipulised, sügavalt hambulised, hallikasrohelised, matid, alt karvased, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Pungad samuti karvased ja ei kleepu. Kiirekasvuline, kuid lühiealine, annab palju juurevõsusid. Hall lepp parandab mullaviljakust, sest tema juurestikus elavad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga ja hästilagunevad lehed lisavad mulda huumust. Õitseb enne lehtimist aprillis. Isasõisikud pikkade urbadena, emasõisikud oksakeste otsas ja alati kahekaupa. Arenenud ümarad kuni 2 cm läbimõõduga käbid on enamasti raotud. Puit muutub õhuga kokku puutudes punaseks. Hall lepp leiab kasutamist tarbe- kui küttepuuna ja liha-kala suitsutamisel.