Valge mesikas Melilotus albus
 |
Tavaline taim Eestis. Valge mesika levimisele loodusesse aitas kaasa temakunagine laialt levinud kultiveerimine. Põllult on ta naturaliseerunud teeservadele, elamute ümbrusesse, põldudele, jäätmaadele. Võib kasvukohal moodustada tihedaid suurearvulisi kogumikke. Liblikõieliste sugukonnast, kaheaastane. Püstine paljas vars on ülaosas lühikeste karvadega ja altosas puitunud. Kõrgus 30 kuni 120 cm. Sulglehekeste serval 8–12 paari hambaid, alumistel lehtedel sulglehekesed äraspidimunajad või talbjad, ülemised pikliksüstjad. Kolmetise liitlehe keskmine leheke pikema rootsuga. Abilehed naaskeljad ja enamasti terveservalised. Valged õied 4–5 mm pikad, asetsevad lühikese rao otsas rippuvalt. Paiknevad 40–80 kaupa tihedates, enamasti püstistes kobarates. Õitseb juunist septembrini. Õied tugeva kumariinilõhnaga (heinalaka-lõhn), mis peletab rohusööjad eemale, noori taimi, enne õitsemist aga loomad söövad. Suures koguses tekitab loomadel mürgistusi. Hea silo- ja haljasväetisetaim. Meetaim. Tugevatel juurtel asuvad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga.