Harilik sirel Syringa vulgaris


Sireli lehed ja viljad.

Sirel pole pärismaine liik. Pärineb Kagu-Euroopast, Eestis leidub teda metsistununa vanades taluaedades ja mujal. Paljude sortidega harilik sirel on meil väga levinud ilupõõsas. Sugukond õlipuulised, kuni 10-meetrine põõsas. Võrsed kasvavad heades tingimustes väga pikas, kuni 1 meeter aastas. Võrsed on paljad. Lehed südajad, tumerohelised, nahkjad. Sügisel varisevad lehed värvi ei muuda. Lõhnavad lillad, valged, violetsed või sinised õied on koondunud suurtesse, kuni 10–25 cm pikkustesse enamasti kahekaupa asetsevatesse pööristesse. Õitseb mais-juunis. Viljad valmivad augustis. Vastupidav sirelipuit on kõva ja tihke.