Harilik türnpuu Rhamnus catharticus

Marjad mittesöödavad, kergelt mürgised.

Oksad hallid.

Marjad mittesöödavad, kergelt mürgised.

Harilik türnpuu on tavaline, leidub kogu Eestis. Kasvab segametsades aluspõõsana, võsastikes, puisniitudel. Eelistab lubjarikast pinnast ning kasvab sellepärast peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti loopealsetel. Türnpuuliste sugukonnast, põõsaspuu. Kõrgus (2) 5 kuni 7 (8) meetrit. Võra tihe, rohkesti harunev, madal puu lühikesel tugeval tüvel, sagedamini põõsasjas. Külgvõrsed lõppevad sageli astlaga. Koor noorena hallikaspruun, sile, vanemas eas aga tumepruun või peaaegu mustjas, rõmeline ja põikribadena kestendav. Lehed tumerohelised, kaarjate roodudega, peenelt täkilis-saagja servaga, enamasti paljad, paiknevad peaaegu vastakult, sügisel muutuvad kollaseks. Õied väikesed, kollakas-rohelised “tähekesed”, paiknevad lehtede kaenlas ebasarikates. Viljad mustad mürgised marjad. Puit kollane ja kõva, ilusa tekstuuriga. Türnpuu koorest ja nahka ärritava toimega viljadest on valmistatud kollast värvainet. Türnpuu on kõrreliste roosteseente vaheperemees.