Harilik mänd Pinus sylvestris


Männi korp.

Eestis kõige levinum puuliik. Kasvab kõikjal, ka rabastunud pinnasel ja kuival liivikul. Männiliste sugukonnast, pikaealine (vanim puu Eestis on määratud 460 aastaseks). Kuni 40 m kõrgune. Tüvi on noorel puul kollakas, vanal puul koor pruun, korbane ja sügavalt lõhenenud. Valgusnõudliku puuna mõjutab võra kuju kasvukoht, lagedal jääb tüvi jässakaks ja võra laiuvaks, metsas laasub tüvi sihvakaks ja võra koondub latva, kus on rohkem valgust. Okkad asetsevad kahekaupa, 2–7 cm pikad, pisut keerdus. Õitseb mai lõpus – juuni algul. Emaskäbid on algul punased, hiljem rohelised. Käbid puituvad ja muutuvad pruuniks teisel aastal. Seemned on lendtiivalised. Oluline tarbepuu ehituses, vanasti saadi temast immutusvahendit, vaiku.