Harilik rabarber Rheum rhaponticum
 |  | |
Õisik. |
Rabarber on tavaline köögiviljataim Eestis. Pärit on see perekond arvatavalt Ida-Aasiast, Euroopast ja Hiinast. Taim on külmakindel, kuid tahab viljakat mulda. Sagedamini kasvatatakse Eestis harilikku ja kurdlehist, harvemini kämmalrabarberit. Liigid võivad anda ka hübriide. Tatraliste sugukonnast, mitmeaastased. Õievarre kõrgus on kurdlehisel kuni 2 meetrit, harilikul rabarberil kuni 1,5 meetrit ja kämmalrabarber suurima kõrguskasvuga kuni 2,5 meetrit. Lehed ümarmunajad, pisut kurrulise servaga (harilik rabarber) või kolmnurkselt munajad, tugevalt kurrulise servaga (kurdlehine rabarber). Leherootsude kõrgus 60 kuni 80 cm ja läbimõõt 4 kuni 5 cm, on värvuselt punased või rohelised. Kollakasvalged õied on koondunud õisikuks. Õitsevad nii harilik kui kurdlehine ühel ajal mais-juunis. Et suuremat saaki saada, murtakse lehevarred varakult ära. Rabarberi perekonna liike kasvatatakse aedades ka dekoratiivtaimedena. Kooritud lehevarsi kasutatakse kas värskelt või töödeldult magustoitudes, salatites, kompottides, küpsetistes jne. Kevadel heaks vitamiini ja mineraalainete allikaks.