Harilik ussikeel Echium vulgare
 |
Tavaline taim Eestis. Sügava peajuure tõttu (2,5 m) talub kasvamist kuivades kohtades. Teda leidub tee- ja põlluservadel, raudteetammidel, prahipaikades, liivikutel ja kruusakarjäärides ning põldudel ja rohumaadel umbrohuna. Kareleheliste sugukonnast, kaheaastane. Vars harunev (kehvemal pinnal harunemata), karedakarvane, karvad punase alusega. Kõrgus 30 kuni 100 cm. Lehed pikliksüstjad, karedakarvased; ülemised rootsutud, alumised rootsuks ahenevad. Õied ebakorrapärased, helesinised, harva valged või roosad; tolmukad erineva pikkusega, ulatuvad kroonist välja. Õiest ulatub välja tolmukate vahel ka emakakael, mis hargneb tipus kaheks nagu mao keel. Õied paiknevad püstises korrapärases kobaras. Õitseb juunist septembrini. Ussikeelt kasvatatakse kultuuris haljastuses, eriti mesitarude juures, sest ta on hea meetaim. Kõik taime osad sisaldavad mürgiseid alkaloide.