Kaalikas Brassica napus ssp. rapifera Metzg.

Kaalika paksenenud juurikas pressib maa seest end välja.

Kaalika paksenenud juurikas pressib maa seest end välja.

Sigurit leidub Eestis paiguti. Köögivilja-, maitse- ja ravimtaimena on ta kunagi sisse toodud. Iluaedadesse on aretatud mitmeid sorte. Tänapäeval teda Eestis palju ei kasvatata, sest pole majanduslikku nõudlust. Põldudelt on levinud kohalikku loodusesse, kuid jäänud püsima inimmõjuga kooslustesse. Teda leidub põllu- ja teeservades, vanades talukohtades, raudtee- ja maanteekraavides, jäätmaadel, kuid võib kohata ka põldudel ja niitudel. Lääne-Eestis on siguril sobivamad kasvu tingimused ja ta on muutunud kohati tavaliseks taimeks. Korvõieliste sugukonnast, mitmeaastane. Õied nagu rukkilillel, kuid siguri õis koosneb ainult keelõitest (putkõisi pole), ka on rukkilille õied varre otstes, siguri õied aga lehe kaenlas lühikese varre otsas. Püstise, kareda, kandilise ja seest õõnsa varre kõrgus on 20 kuni 120 cm. Vars ülaosas okslik. Varrelehed nooljad ilma rootsuta, tihedalt vastu vart. Juurmised lehed kodarikuna, ebakorrapäraselt sulgjalt hõlmised või peaaegu terved. Õied sinised, harva roosakad. Õitseb juulist septembrini. Taime murdes eritub valget piimmahla. Salatiks sobivad noored lehed. Kasvatamise põhiline saadus on siguri võimsad juured, mida on kasutatud röstituna kohvijookide valmistamisel. Lisaks on ta veel hea meetaim.