Hanijalg Potentilla anserina
 |  |
Tavaline taim Eestis. Teda leidub mererannikutel, jäätmaadel, jõeäärsetel kaldavallidel, kraavikallastel, aedades, jalgradadel. Talub tallamist ja oma tiheda kasvuga tõrjub teisi taimi välja, kuid taandub kõrgrohustu vohamisel. Roosõieliste sugukonnast, mitmeaastane. Maapealne vars on peenike, roomav, sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 10 kuni 30 cm, kuid pikkust võib olla erinevates suundades üle meetri. Taimel palju juurmisi lehti. Paaritusulgjad, enamasti (6–10 paari sulglehekestega) hambulised liitlehed, altpoolt valgeviltjad, sageli ka pealtpoolt siidkarvased. Helekollased õied kuni 2,3 cm läbimõõduga (suuremad kui teistel marana perekonna liikidel), viie kroonlehega ja paiknevad pikkadel õieraagudel. Õitseb juunist augustini. Taime juuremugulaid on tarvitatud toiduks. Hea meetaim ning meelistoit lindudele. Õitest saadakse kollast värvainet. Taime suure parkainete sisalduse tõttu on kasutatud seda nahaparkimisel.