Põldsinep Sinapis arvensis
Eritunnus vahettegemisel põldrõikaga on rõhtsalt hoiduvad tupplehed. |
Tavaline taim Eestis, vähem leidub Lõuna-Eestis. Kasvab teeservadel, suviteraviljade põldudel umbrohuna. Eelistab raskemaid lubjarikkaid põlde. Happelistel muldadel põldsinep ei kasva, seal kasvab välimuselt sarnane liik põldrõigas. Ristõieliste sugukonnast, üheaastane. Püstine, ülemises osas haruneva varre kõrgus on 10 kuni 60 cm. Vars kaetud vahelduvalt lehtedega. Ülemised lehed on rootsuta või lühirootsulised, kujult munajad ja hambulise servaga. Alumised lehed on rootsulised, äraspidimunajad, korratult loogelise servaga. Lehed kaetud altpoolt pehmete sirgete karvadega. Tupplehed õiest rõhtsalt eemalseisvad (erinevalt põldrõikast), kroonlehed kuldkollased. Õitseb maist oktoobrini. Vili piklik, silinderjas, nõrgalt neljakandiline, hõredalt karvane või paljas kõder. Valminud seeme variseb kiiresti.