Põldrõigas Raphanus raphanistrum


Eritunnus põldsinepist on püstised, vastu õit surutud, tupplehed.

Tavaline taim Eestis. rohkem leidub Lõuna-Eestis. Kasvab teeservadel, suviteravilja ja rühvelkultuuride põldudel. Eelistab happelisemat mulda. Ristõieliste sugukonnast, üheaastane. Vars püstine, harunev, kaetud allapoole suunatud karedate karvadega. Kõrgus 15 kuni 70 cm. Alumised lehed on kollakasrohelised, sulgjalt lõhestunud, ülemised aga kanneljalt sulglõhised. Kroonlehed enamasti kahvatukollased, tumedamate (violetsete) soontega. Tupplehed püstised (erinevalt põldsinepist). Õitseb maist septembrini. Vili on nokaga lühikõder. Valmimisel poolmed alt ei avane, vaid lagunevad peksmisel üheseemnelisteks lülikõdrakesteks. Kõdrad seemnete vahekohtades sügavalt sisse vajunud.