Harilik vaarikas Rubus idaeus
Kevadised vaarika lehed. | Küpsed vaarikaviljad. |
Vaarikas on Eestis tavaline taim. Teda kohtab laane- ja salumetsades, sihtidel, teeservadel, rannikul, raiesmikel – kõikjal, kus on palju valgust. Kuid raiesmikel püsib ta seni, kuni noor mets ta enda alla jätab, ja siis ta surutakse jälle metsahäiludesse. Aedades kasvatatakse palju erinevaid kultuursorte. Roosõieliste sugukonnast, puitunud varre tõttu liigitatakse ta põõsaste hulka. Kõrgus on 0,7 kuni 2 meetrit. Kaheaastane – esimesel aastal ilmub vars ainult lehtedega, teisel aastal on varrel ka õied. Lehed on pealt rohelisemad, altpoolt heledamad, hõredalt karvased, 3 kuni 5 lehekesega paaritusulgjad liitlehed, mis kinnituvad varrele rootsuga. Õied paiknevad hõredates kobarates. Õitseb juunis, viljad valmivad juulis-augustis. Need valmivad varrel ebaühtlaselt ja ühelt varrelt saab mitu korda saaki. Pärast viljade valmimist vars sureb, kuid selleks ajaks on kasvanud uus lehtedega vars. Vaarikal on tugev risoom. Suurema marjasaagi saamiseks kärbitakse aedades kasvavate vaarikate võrseid ladvast. Ka multśimine saepuru ja lehepuruga tuleb kasuks. Hea meetaim. Marjadest toituvad ka paljud linnud ja loomad.