Harilik silmarohi Euphrasia officinalis
Silmarohtude perekond on Eestis esindatud üle 10 pisiliigiga ja nad kõik on väga sarnased lisaks esinevad hübriide ja üleminekuvorme. Nende määramiseks on vaja erialast haridust, et tugeva suurendusega luubi abil liike määrata. Silmarohud võib käsitleda kollektiivliigi nimena harilik silmarohi. Silmarohud on tavalised taimed Eestis. Kasvavad niiskematel niitudel, metsaservadel, teeservadel. Eelistavad kehvemat pinnast, sest viljakal pinnasel tõrjutakse silmarohud teiste taimede poolt välja. Poolparasiidid. Mailaseliste sugukonnast, üheaastased. Kõrgus vahemikus 3 kuni 40 sentimeetrini. Vars enam-vähem püstine, lihtne või harunenud. Lehed peaaegu sõrmroodsed, tömbi- või teravahambulised, paljad või karvased, mõnikord lihtkarvade seas näärmekarvu. Õied väiksed. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp kellukjas ja neljaks lõhestunud. Kroon on valkjas või lillakas ning kahehuuleline. Õisikud tähkjad. Õied asuvad üksikult tipulehtede kaenlas, moodustades kobara või pea. Õiekroon 4–10 mm pikk. Silmarohud õitsevad maist septembrini. Vili on kupar.