Lõhnav kannike Viola odorata
Eestis kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena juba mitu sajandit. Pikaajalise inimkaaslejana suudab ta kasvama jääda kunagise lillepeenra kohale ka siis, kui inimhooned on maha jäetud või igaveseks kadunud. Looduslikes kooslustes levib harva. Teda leidub lisaks ilupeenardele veel iselevinuna parkides, kirikute ja hoonete ümbruses, müüride ja kiviaedade kõrval. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Olenevalt kasvukohast ja sordist võib kasvada ta kuni 15 cm kõrguseks, kehvemates tingimustes, ka niidetavas murus, jääb väiksemaks ja alla 3 cm kõrgune taim enam ei õitse. Lõhnav kannike õitseb nagu enamik kannikesigi varakevadel, kuid üsna lühikest aega. Õitsemine algab aprillis ja lõpeb juba mais. Oma lillakassiniste, suurte, umbes 2 cm pikkuste õitega on ta varakevadel veel madala rohu sees kaunis vaadata. Harva õitseb teistkordselt sügisel. Paljudest kannikeseliikidest eristab teda meeldiv õitelõhn ja maapealse varre puudumine – õied ja lehed kasvavad otse maapinnalt lühikeselt jämedalt risoomilt. Paljuneb hästi vegetatiivselt.