Tungaltera Claviceps purpurea
Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu. Välimuselt eristub ta tumedate, seest valkjate ja seemnest suuremate sarvjate seenemügaratena. Kevadel arenevad mahakukkunud tungalteral kotteosed ja need peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Tungaltera toimel hakkab nakatunud kõrrelise õis eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa lõhna peale kokku lennanud kärbsed kannavad seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Nakatunud teradest jahu ning kliide söömine tekitab inimesel ja loomadel mürgistuse. Mürgistuse tunnuseks on gangreen ja krambid. Veel 20. sajandi alguses teati mitmeid mürgistuspuhanguid Eestis. Tänapäeval töödeldakse teravilju tungaltera vastu. Teravilja seistes laos mürgisus väheneb ja umbes aasta pärast võib see täielikult kaduda. Tungaltera on ametlikult ravimtaimede registris, temast toodetavaid ravimeid on ligi paarkümmend.