Harilik pihlakas Sorbus aucuparia


Pihlakamarja "rist" on hoopis viiskant.

Tavaline puu Eestis. Kasvab lehtmetsades sagedasti alustaimestikuna, samuti niitudel ja kasutatakse haljastuses. Roosõieliste sugukonnast, heitlehine puu. Kõrgus 10 (25) meetrit. Võra noores eas spiraalne ja hõre, kusjuures harud on alati tõusvad. Koor on sile ja hõbehall ning suurte rõmedega. Võrsed purpursed või hallid. Lehed koosnevad 15 lehekesest, mis on 5 cm pikad. Lehe all olev tihe karvasus kaob suvel, pealt on leht tumeroheline. Õied suured, valkjaskollased, paiknevad lamedates õisikutes. Lõhnavad võrdlemisi ebameeldivalt. Õitseb mais. Viljad valmivad septembris. Oranžpunased marjad asuvad niinimetatud kännastes. Mõrkja maitsega marju söövad paljud linnud, ka inimene.