Rahvapärased taimenimetused
Tomat
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 160, 16 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Neeruhaigus. Peab tomatit sööma.
RKM II 393, 170 (13) < Kambja khk., Aardla k. (1985)
Toaukse peale panna, tõmmata tomatilehte, kärbse vastu.
RKM II 375, 254/5 (63a) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Mõned inimesed räägivad, et kärbes ei salli sinist värvi ja sellepärast venelased värvivadki oma majadel aknaraamid siniseks, et kärbsed tuppa ei lendaks. Mõned arvavad, et see sinine värv on venelastel hoopis kultuuri ja arhitektuuriga seotud.
Veel räägitakse, et kärbsed ei salli tomatitaime lõhna ja kästakse tomativõrseid ja lehti avatud aknale panna, et siis ei tule kärbsed tuppa. Johannes Sepa peres on seda moodust proovitud. Otse tomativarte ja lehtede juurest kärbsed tõesti ei lennanud, kuid veidi eemalt lendasid kohe. Parem juba avatud aken katta marliga või tiheda traatvõrguga ja siis tuleb tuppa ka värsket õhku.
Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.
Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.
Vilbaste, TN 7, 834 (1) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Puud.
Õunapuu - 1) õitest teed ja 2) lehtedega pannakse tomateid soola.