Rahvapärased taimenimetused

Sammaspoolikuhein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui sammaspoolik või veise röögatus näo ehk ihu pääle on tekkinud, siis arstitakse teda mitmel viisil. Esiteks saab seda valget tuhka, mis hõõguvale süele pääle tekkib, sammaspooliku pääle hõerutud, nii et haige koht kipitama hakkab. Ka on see higi väga hea rohi sammaspoolikule, mis tahvle kivi ja portselaniasjade pääle tule läbi saab sünnitatud. Selle higiga tuleb sammaspoolik üleni ja mitu korda ära määrida. Siis on veel sammaspoolikule kiidetud rohuks need veetilgad, mis müristamise ajal karjaaia värati külge koguvad. Neid tuleb niisamuti näpuga värati küllest võtta ja sammaspooliku pääle hõeruda. Pääle seda tarvitatakse sammaspooliku arstimiseks ka sammaspoolikuheindest põletatud tuhka ja piibupigi.

On kellegil sammaspoolik ja ta tahab temast lahti saada, siis peab ta enesele kas nõmme pealt ehk muialt sammaspooliku-taime ehk -õie muretsema, kolm korda selle peale sülitama ja niisama palju kordi haige sammaspooliku peale vajutama ja siis õie selja taha ära viskama. Pea selle pääle on sammaspoolik kadunud.

Sammaspooliku arstimine.
Alati leidub sõnnikuga väetatud maa päält taim, mida kutsutakse sammaspoolikuhein, sammaspoolikurohi. Taim on lopsakas, viieleheline ja veikeste, väha kollaste õiedega. Kui seda taime katki võetakse, tuleb varrest piimasarnast vedelikku. Selle vedelikuga määritakse sammaspoolikut. Esiotsa tõmbab arstitult haige koht suurde villi, aga kui villid alanevad, paraneb haigus varsi.

Sammaspooliku pääle pannakse sammaspoolikuheina (harilik piimalill). See hein olevat sammaspooliku moodi, ikka äärest laiemale kasvav, sellepärast aitavat sammaspooliku vastu.
Märkus: Eelmine uskumus on laialdane, aga üks kohalik taluperenaine oli tarvitanud seda arstimisviisi ja kaebas, et olevat tema sammaspooliku hullusti laiali ajanud.

Sammaspoolikuhein kasvab soos. Sammaspooliku ja salakoi vasta on tema, maast üles võtta, vajutada alumise poolega ja sennasamas tagasi, kudas ta enne olli. Sa vajutad haiguseidud tema külgi ja paned senna maha enesest ära eemal, kaugel.
Märkus: See sammaspoolikuhein on harilik huulhein, ümarlehine (Drosera rotundifolia L.), mida meie soos tihti esineb.

Ravimtaimede korjamisest. - Maarohtusi korjati oma aja järel, mis igalöhel olli, aga ikki vanas kuus. Mis arstimiseks, ikki vanas kuus, et haigus inimese päält ära kahaneb, kuu siis kuivab ju. Kuul öeldaks kõige suurem võim sees oleva.
Koguti, mis üksteise käest tundma õpiti. Sammaspoolu-hein, vaata, mis soo pääl kasvab, enne õitsemist kuivatati ära. (Taim on Drosera rotundifolia L.)
Vilus kuivatati kõik, egas päikse käes, et päike kisub jõu välla. Oiti riidelapide või kotikste sees kuivas kohas, et halletama ei lähe.

Sammaspoolikule oli soo peal hein, sellega määriti, libe hein. Leiba ja soola segi ja pandi ka pääle.

Sammaspooliku heinaga raviti sammaspoolik. Määriti see taime valge, kõrvetav mahl haigele kohale. Ajas villi - oli hea ja kadus see nahahaigus.

Sammaspooliku hein, sammaspooliku rohi, sammaspooliku roht [Euphorbia helioscopia]. Taim ringis lehtedega, veikeste kollakate õiedega. Kasvab rammutatud maas. Kui taim katki võetakse, tuleb sellest valget piimasarnast vedelikku ja selle vedelikuga võietakse arstimi mõttes sammaspoolikust. Olen selle taime vedelikuga sammaspooliku arstimist näinud. Pärast vedelikuga määrimist tekkisivad sammaspooliku kohta suured villid ja pikapääle paraneb haigus.

Ku puulpääväl (sest puupääväl käüdäs enämbasi siin puul vana hardnu viisi perrä sannan) sanna läät, sõs võtta kuiv viht,- ja ses piät sõs sündümä ku viil tsilkagi vett olõ ei moodä kihä pääle saanu - havvü sedä kuivalt 3 kõrd keresen ja sõs lüü 3 kõrd havvudu (sõn.= haudma) vihaga sammas poolidse kotusõ pääle, sedä toimendust (3 kõrd viha haudmist ja 3. k. lüümist) talita 3 kõrd nink sammaspuul um üte puulpäävädse arstmisega terve. Ka sammaspoolõt hainuga olõvat hüä arsti - niuma ja üts kõrd kirudõ.