Rahvapärased taimenimetused

Sammaspoolehain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Om kellelgi sammaspool, sis om teda vaia akneheega ning kivitsopa veega mõske; ehk ka sammaspoolehainu korjata, seda ärä kuiveta ja palota nink selle tuhaleemega vai lipega määri - saavat abi.

Sammaspoole vasta om hää aknahigi ja kivitsopa vesi nink kuiva paiukoore tuhk. Ka omma sammaspoolehaina, mille tuhk teda ärä kuivap ja sütütäp.

Kui sammaspool näo ehk muial iho pääl om, sis rohitsedas teda järmist muudu. Palatedas sammaspoolehainu ja seda tuhka raputedas pääle, tulitse hüdse pääle kogunut valget tuhka, piibupikki, tahvli ehk portslaani hikki, piksevihma aigu karjavärvide külge kogunut tsilku jm.

Sammaspoolõ-hain.
Hain palotõdas tuhas ja seda tuhka pandas sammaspoolõ pääle. Sammaspuult rohitsedas ka viil tollõ inemise päälesülgämisega, kes merevett om joonu. - (Kasus perve pääl).

Sammaspoolõhaina (pikä, kuusõsugutsõ) omma ka sammaspoolõ haigusõ vasta hüä, kui tuud tuhka haigõ pääle pandas. Ka kitetäs kivitsõpa vett, tuu sama via parandusõs.

Sammaspoole hain. Kasvab söödi pääl. Põletatas ja tuhk raputatas märja sammaspoole pääle.

Sammaspuult arstiti nii: suvõl kakuti sammaspoolõhainu, ku johtu olõvat kinkõl sammaspuul, siis palotodi sammaspoolõhaina ar ja tuhk puistati sammaspuulõ pääle, tu pidi siis ka avitama, a ma olõ-õs tuud pruumnu.

Siis oli niisugune väike hall hein, igalpool teda ei kasva, seda [vanaema] põletas, seda tuhka pani peale, see oli sammaspoolhein.

Sammaspoolehain: sammaspoole vastu.

Sammaspoolikhain, võtta soomätta pealt ning pidada sammaspooliku peal.

Sammaspoolhain - kui on sammaspool kuski keha peal, pannakse seda peale.

Sammaspoolõ hainad.
Kui sammaspuul kuskil on, siis kuivatakse need hainad ära ja hõõrutakse tuhaks ja pannakse haigele peale.