Rahvapärased taimenimetused
Oblikad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 2, 284 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanad inimesed tarvitasid taimi mitmesuguseks otstarbeks. Neid tarvitati toiduks, arstirohuks ja värvimiseks.
Toiduks tarvitati oblikaid. Pärnaõitest tehti teed.
Vilbaste, TN 2, 278 (d3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Oblikaid - tehakse suppi.
Vilbaste, TN 7, 436 (23) < Kullamaa khk. (1930)
Oblikad - supiks.
Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.
Vilbaste, TN 2, 288 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Mädarõika juuri, hoblikaid, münte tarvitatakse toiduks.
Vilbaste, TN 2, 678/9 < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Aastate vältel on suutnud inimsugu luua endale kõrge kultuuri. Kõik areneb, muutub, samuti ka vanaldased eelarvamised. Kultuuri tõusuga, mis muidugi on palju tingitud majanduslikust olukorrast, on muutnud ka elutarbed. Ka kõige loomulikumad tarbed, mis võrsusid välja elust enesest, ei jäänud seisma endisele punktile, vaid need arenesid ikkagi ühes kultuuriga. Inimeste ja terve ühiskonna tõekspidamised muutuvad alalõpmata, ühes nende tõekspidamistega muutuvad kõik inimese eluavaldused.
Seda väärtuste ümberhindamist näeme kõige selgemini taimede tarvitamise alal. Majanduslikkude asiolude pärast ei olnud kultuuril võimalik vanal ajal tõusta. Rahvas muidugi kannatas selle all. Nad pidid leppima viletsate oludega. Sõid seda, mis neil oli kätte saada. Ja loodusest saidki nad omale majapidamises kuuluvat materjali: tarvitati igasuguseid taimi, mis ei olnud kahjulik organismile. Toiduna, kuid päämiselt arstivahendina olid ikkagi taimed.
Suvel korjati igasuguse mõjuga taimi, neid kuivatati ja seati panipaikadesse, kust siis tarvitamise korral oli hää võtta.
Suvel korjati igasuguse mõjuga taimi neid kuivatati ja seati panipaikadesse kust siis tarvitamise korral oli hää võtta. Siinkohal ei jõua küll kõiki taimi nimetada, kuid siiski mõne tarvilikuma kevadel ja suvel saadi juba nõgeseid, ohakaid, oblikaid, hanemaltsu, (varesejalgu) naate jänesekapsaid jne. Nendest valmistati suppe jne.