Harilik mais Zea mays
Pärit Ameerikast, Eestis kasvatatakse harva kultuuris enamasti loomasöödaks (silotaimeks). Väga harva on leitud ka kultuurist metsistunud taimi. Sugukond kõrrelised, üheaastane. Mais on kõrgekasvuline, jäädes 1 kuni 4 meetri vahele. Lehed 5–15 cm laiad ja kuni 120 cm pikad, helerohelist värvi, lainelise servaga ja ripsmelised. Keeleke kuni 5 mm pikk ja lõhenenud. Alumised lehetuped lühikarvased. Isasõisik kõrre tipus pöörisjalt laiuv, umbes 30 cm pikk. Emasõisik tupest ümbritsetud tõlvik, millel pikkust 10–40 cm ja mis paikneb külgmiselt lehtede kaenlas. Tõlvikuid areneb ühel taimel 1–3. Õitseb juulis-augustis. Terised (viljad) asuvad pikkades tõlvikutes ja on värskelt söödavad, kuid võib ka küpsetada, kuivatada ja konserveerida. Teristest pressitakse õli ja jahvatatakse jahu. Jahu ja pikad peened niiditaolised emakasuudmed (kogutakse õitsemise ajal) leiavad kasutamist ka meditsiinis. Maisivarred sisaldavad suhkruid ja neist saab valmistada siirupit. Mais on soojalembene ja tahab kobedat viljakat mulda, seemned meie kliimas ei valmi.