Kassinaeris Malva
Kassinaeri perekonnast kasvatatakse Eestis 9 liiki. Kassinaeri perekonna levinuim ilu- ja ravimtaimena kultiveeritav liik on mets-kassinaeris, mis harva metsistub ning on levinud ka tulnuktaimena. Mets-kassinaeri rahvapäraseid taimenimetusi pole Eestis kogutud, sellepärast on tema kirjeldus ära toodud perekonna all. Samuti oli kassinaeri perekonnast rohkem tuntud liik harilik kassinaeris, mille rahvapärased nimed võisid kattuda ümaralehise kassinaeri omadega. Teda kasvatatakse ilutaimena aedades, kus ta harva prahipaikadesse metsistub. Hariliku kassinaeri kirjeldus on samuti siinkohal mõistlik ära tuua. Kuna kassinaerid kuuluvad kassinaeriliste sugukonda, kuhu kuuluvad teised liigid on samuti üksteisega sarnased, siis tasub vaadata lisaks muude andmebaasis olevate selle sugukonna esindajate - hariliku tokkroosi, hariliku altee, ümaralehise kassinaeri – kirjeldusi. Nende liikide rahvapärased nimed on osaliselt kindlaks tehtud.
Mets-kassinaeris on ühe- ja kaheaastane, 30 kuni 100 cm kõrgune ja karedate karvadega kaetud taim. Lehed 5-7-hõlmised, teravatipulised. Õite kroonlehed 3 cm pikkused, helepunased kuni roosad ja tipus on sämpunud. Õitseb juulist septembrini. Droogiks kogutakse õisi (ilma õieraota) õitsemise ajal ja lehti alates juunikuust.
Harilik kassinaeris on lamava või tõusva varrega, mille pikkus võib olla 8 kuni 45 cm. Mitmeaastane. Lehelaba ümar või neerjas, eriti alaküljel kaetud kaheharuliste või tähtkarvadega. Varrelehed peaaegu terved või madalalt hõlmised. Kroonlehed 2 cm pikad, heleroosad, tipul sämpunud, tupplehtedest tunduvalt pikemad. Välistupp päristupest poole lühem. Õitseb juunist septembrini. Viljakesed karvased.