Kähar karuohakas Carduus crispus

Õied lühikestel raagudel.

Tavaline taim Eestis. Leidub aedades, elamute ümbruses, teeservadel, rannikul, jäätmaadel, jõgede kallastel. Eelistab viljakat pinnast. Kõige tavalisem Eestis kasvavast neljast karuohakaliigist. Korvõieliste sugukonnast, kaheaastane. Rulja, vaolise ja lõpuni tiivulise varre kõrgus on väga suur, ulatudes 40 cm-st kuni kahe meetrini. Alates keskkohast on vars harunenud. Tiivad on katkestunud, sopilised. Varred ja lehed on kaetud suurte peente, kuid õrnalt torkivate ogadega. Rohtjad, kitsalt munajad kuni süstjad lihtlehed on pealt lühikarvased, alt hallviltjad või võrkjalt valgevillased. Lehehõlmad kolmnurkjad või munajad ja sageli omakorda lõhestunud. Ülemised lehed võrreldes alumistega muutuvad järk-järgult väiksemaks ja on peaaegu rõhtsalt varrest eemale hoiduvad. Õied on koondunud munajaks või peaaegu kerajaks korvõisikuks, läbimõõduga 1–2,5 cm. Korvõisikud 2–5 kaupa, tipmised, lühikestel ogatiivulistel raagudel. Õisikud koosnevad vaid putkõitest, mille pikkus on natuke üle 1 cm ja mis moodustavad purpurpunase krooni. Õitseb juunist oktoobrini. Meetaim. Viljade lendkarvad harunemata. Seemnetest toituvad paljud linnud. Kuna okkad kaitsevad taime ärasöömise eest ja seemned on kergesti lenduvad, siis on muutunud kohati umbrohuks.