Harilik tõlkjas Bunias orientalis
 |  | |
Vili viltuselt ümarmunajas. Jääb suletuks. |
Tavaline taim Eestis. Kasvab teeservadel, jäätmaal, põldudel, niitudel. Eelistab lubjarikast mulda. Ristõieliste sugukonnast, kahe- kuni mitmeaastane taim. Vars kõrge ja tugev, ladvast rohkesti harunev, kaetud näärmetäppidega. Kõrgus 40 kuni 120 cm. Juurmised lehed kuni 30 cm pikad, varrelehed kuni 25 cm. Kujult piklikud, terava tipuga ja ebakorrapärase servaga. Õied kollased ja paiknevad laiuvates õisikutes. Õitseb juunis-juulis (augustis). Hea meetaim. Viljad paksu kestaga ja ei avane. Tõlkjal tarvitatakse toiduks noori lehti ja võrseid, kuid ka seemnetes leiduv (kuni 30%) taimeõli on väärtuslik. Paljuneb ka vegetatiivselt, kui peajuurt vigastada, et tekiksid juuretükid. Kord kasvama hakates on temast tülikas lahti saada, sest sügavale (kuni 1,5 m) tungiv peajuur talub sügavkündi ja põuda. Tõlkja rahvapärane nimi rakvere raibe tuleb sellest, et kõigepealt hakkas ta levima looduslikult 19. sajandi teisel poolel Rakvere ümbruses.