Aruhein Festuca

Punane aruhein on Eestis tavaline.

Punane aruhein on Eestis tavaline.

Aruheina perekonnaks on koondatud liigid, mida tuntakse ja tunti kasteheina (suurema pöörisega), aasheina, maaheina ja teiste nimede all, millega kutsutakse kuival arumaal kasvavaid kõrrelisi. Vastandiks on soohein, mis kasvab soos. Aruheina perekonnas aga eristatakse Eestis 11 liiki ning lisaks esineb mitmeid liikide variatsioone. Aruheinad on Eestis tavalised taimed, levinud üle maa, kuid kolm liiki – mets-, polesje ja tõmmu aruhein – on leviku poolest haruldased. Perekonna liike võib kohata niitudel, liivikutel, teeservadel, hõredates metsades, kultuurniitudel, murudes, enamasti kuivades kasvukohtades, kuid harilikku aruheina leidub ka madalsoodes. Kasvavad kasvukohal kas mätastena (mets-aruhein) või murusana. Kuuluvad kõrreliste sugukonda, mitmeaastased. Kõrgus on alates 10 cm (liiv-aruhein) kuni 150 cm (roog-aruhein). Aruheintel on pähikud 4 kuni 14 mm pikad. Sõklad tipus teravad või ohtetaoliselt teritunud, harva kohtab pikaohtelisi. Sigimik on paljas, emakasuudmed kinnitunud selle tipul. Lehetuped on aruheintel lahtised. Aruheinasid võib õitsemas näha maist augustini. Aruheinad on head karjamaa- ja heintaimed. Mets-aruhein on aga looduskaitsealune liik.