• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Vaevaja

Vaivajaks nimetati Kagu-Eestis teatud haigust.
Vaevaja, vaivajatõbi - song, eriti lastel (hernia) (Vilbaste 1993: 94).

Vaivaja sõna. Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä. (Kolm korda siis sülitada) Amin. ERA II 10, 441 (6) < Setu - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• tamm
• vaivajarohi
• vaevaja lill
• vaevajarohi
• vaivaja haina
• kikkamarjad
• vähälaka juurõ'

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 2, 574 (22) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Vaevajalill ehk -rohi on vaevajahädale, nimelt tema juur.

H I 10, 694 (3) < Setumaa, Pankjavitsa, Tserepi (Treial) (1896)
Kui väikesel latsel vaivajatõbi om, sis mintas temäga mõtsa noore tamme puhmu mano, ja lahostas üts tammekene keskelt lahki, ja kõndas sis latsega kolm kõrd ümbre puhmu, ja sis tõmmatas lats kolm kõrd lahki lahustust tammest läbi. Ja viimatse tõmbamise aigu jättedas latse hame tamme vahele, kelleka ka tõbi sinnä jääp.

H II 3, 569i < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Vaivajahaina umma vaivajatõbõ vasta hüä, nuu kasusõ madalide, pehmide kotustõ pääl, umma lilla hainakõsõ, sinitse häierme, nuu nakasõ väega varra häitsema, inne kõiki muid haino. Jaanipäävas jo [on ära kadunud]. Näil umma all väiku kollatsõ munakõsõ, nigu hernekese, noid korätäs kokko, keedetäs ummusih kastrekuh är vii seeh, sis saa sääne vahanö verrev vedel liim, um hirmsa mõro, tuud andas hädä vasta sisse luitsa otsakõsõga, latsõlõ või ei muido anda ku piimäga.

H II 70, 526 (1a) < Setumaa (1904)
Vaivaja-hädäst. Rahvasuu oppas sändse via vasta ütsi hainakõisi, midä "vaivaja-munad" kutsutas. Niisugutsid munasugutsit hainakõisi havvutõdas umbõh paah niigu määnest tsäid (teed) ja andas tõbitsele roho viisil sisse.

E 29513 (5a) < Viljandi khk. (1896)
Vaivaja - lapsel (inimesel) ajab valu jalgade sisse ja nimme sisse. Vaivajarohud - sarapuumetsa all, õits. enne jüripäeva - nagu hiireherne õilmed, all nagu munad marjad (vähjalakk). Valgemad jõeveeres. Keedetakse, antakse lapsele juua, sagu köödetakse kõtu peale.

E 29513 (5b) < Viljandi khk. (1896)
Kikka-marjad - kasvavad soo peal, nagu kuremarjavarred, mustad marjad - talvelgi näha. Keeta ummukses [vaivaja vastu].

RKM II 209, 132 (24) < Põlva khk., Mammaste k. (1966)
Ku lats väikene ol´l, röök, ol´l vaivaja. Ol´l üts hain, vanainimese käest saiva, juurest tehti teed. (Taimel kahesugused juured - nagu "plokat" ja nagu munakesed. Poisi puhul kasutati munakujulist juurt).